Samuti tekitas minus kõhklusi lõik krediiditaotluse kohta ilma konto väljavõtteta. See tundub intressikalkulaatori teemast natuke kunstlikult sisse toodud ja oleks võinud olla kriitilisemalt käsitletud — kiire laen ilma põhjaliku kontrollita ei ole alati mugav lahendus, vaid võib mõne inimese hoopis suuremasse rahalisse raskusesse viia. Oleks väga kasulik lisada hoiatusi ja praktilisi näiteid, millal selliseid võimalusi vältida.

Hea oleks näha ka konkreetset kalkulaatori näidet koos valemiga või vähemalt selgitust, kas arvutus põhineb lihtintressil või liitintressil. Praegu on juttu palju, aga sisuline sügavus jääb natuke nõrgaks. Teema väärib kindlasti täpsemat ja vastutustundlikumat käsitlust, sest finantsotsused võivad inimesi väga pikaks ajaks mõjutada.

Oleks väga kasulik lisada konkreetne võrdlus: kui palju maksab 100 000 € laen 15 või 20 aasta jooksul erinevate intressidega ning kui suur peab olema omafinantseering. Praegu võib algaja lugeja jääda ekslikult arvama, et kodulaenu saab üsna lihtsalt ja väikese sissemaksega, kuigi tegelikkuses sõltub kõik sissetulekust, kohustustest, kinnisvara seisukorrast ja panga riskihinnangust. Emotsionaalselt on kodu ost niigi suur ja hirmutav samm — selline artikkel võiks anda rohkem selgust, mitte ainult üldiseid lubadusi paindlikest tingimustest.

Samuti jäi silma, et artiklisse on üsna järsku sisse toodud liisingukalkulaator, mis tundub kodulaenu teema juures natuke sunnitud. Kui eesmärk on rääkida kogu pere eelarvest, võiks seda paremini siduda näiteks laenukoormuse ja maksevõime hindamisega. Kodulaen on väga suur kohustus ja emotsionaalselt võib uue kodu ostmise soov panna inimesi riske alahindama — just selle kohta oleks tahtnud rohkem hoiatusi ja realistlikku vaadet.

Samuti võiks rohkem välja tuua, millised intressid ja lepingutasud selliste laenude puhul tavaliselt kaasnevad. “Kuni 2000 eurot” võib kõlada väikese summana, aga kõrge krediidi kulukuse määraga võib see muutuda väga raskeks koormaks. Oleks hea näha konkreetseid näiteid: kui inimene laenab 1000 eurot 12 kuuks, siis kui palju ta lõpuks päriselt tagasi maksab?

Natuke jäi ka mulje, et mugavust esitletakse liiga positiivselt, kuigi laenamise puhul peaks esimene rõhk olema ettevaatlikkusel, mitte kiirusel. Sellise teema juures ootaks rohkem hoiatusi ja praktilisi soovitusi, kuidas vältida üle laenamist.

Samuti häiris natuke kordamine: sama mõte “kiire ja mugav” tuleb väga palju kordi tagasi, aga konkreetseid näiteid intresside, krediidi kulukuse määra või tüüpiliste ohtude kohta on vähe. Oleks ausam lisada ka selgem hoiatus, millal sellist laenu kindlasti mitte võtta.

Hea oleks näha ka võrdlust: millistes olukordades on e-MTA tõend piisav ja millal peaks laenuandja ikkagi nõudma konto väljavõtet. Praegu võib lugejal tekkida tunne, et väljavõtteta taotlemine on peaaegu alati parem variant, kuigi tegelikult võib see mõne inimese jaoks hoopis riskantsem olla.

Samuti tekitas minus küsimusi lõik krediiditaotluse kohta ilma konto väljavõtteta — see tundus natuke järsk kõrvalepõige ja isegi riskantne soovitus, eriti kui samal ajal räägitakse vastutustundlikust planeerimisest. Kiirlaenude ja privaatsuse rõhutamise juures võiks kindlasti olla tugevam hoiatus, et lihtne ligipääs rahale ei tähenda alati head finantsotsust.

Hea oleks näha rohkem päris näiteid: näiteks kuidas sama laenusumma muutub 5%, 15% ja 30% intressi korral või kuidas lühem makseperiood mõjutab kuumakset ja kogukulu. See aitaks lugejal emotsionaalselt palju paremini tajuda, kui kalliks halb laenuotsus võib minna. Praegu on mõte õige, aga artiklil oleks palju rohkem mõju, kui see oleks vähem reklaamiv ja rohkem praktiliselt hoiatav.

Natuke häiris ka kodulaenu lõik artikli alguses — see tundub teemast kõrvale minevat ja pigem reklaamina kui sisulise abina liisingu kohta. Samuti võiks selgemalt välja tuua, millised kulud kalkulaatoris sageli arvesse ei lähe: kasko, hooldus, rehvid, lepingutasud, jääkväärtus ja võimalikud trahvid. Need on ju just need kohad, kus inimene võib valusalt eksida.

Emotsionaalselt öeldes: liising võib tunduda alguses lihtne ja mugav, aga kui tegelikud kulud hiljem alles välja tulevad, on pettumus suur. Seetõttu oleks väga kasulik lisada hoiatused ja praktilised kontrollküsimused enne lepingu sõlmimist. Praegu on tekst informatiivne, kuid natuke liiga “turvaline” — rohkem ausat võrdlust ja reaalse elu näiteid teeks selle palju tugevamaks.